RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal.
30. jaanuar, 2017

45 000 - äkki tulebki täis!

Kohati ebarealistlikuks peetud poollooduslike koosluste eesmärk 45 000 ha aastaks 2020 on muutumas reaalsuseks.
Poollooduslike koosluste (PLK) teema on looduskaitses üks kõige emotsionaalsemaid ja mõneti ka vastuolulisemaid. Sellega on seotud looduskaitses kõige rohkem ametnikke ja tavakodanikke, kellele see toob igapäevase leiva laule. Ja nagu maamajanduses ikka, siis eks igaüks on oma maanurgas kõige targem ja seda ilma igasuguse irooniata.

Riiklikult on poollooduslike koosluste hooldamise eesmärgiks 2020 aastaks seatud 45 000 hektarit hooldatud kooslusi. Kusjuures sarnaselt rangelt kaitstavate metsade eesmärgile koosneb see elupaigatüüpide kaupa väiksematest teetähistest. Veel mõni aasta tagasi tundus see kõik suhteliselt saavutamatu, kuid pideva tegevusega on praeguseks jõutud koera sabani. Viimane on küll pikk ja keerdus, kuid soodsate olude korral võib isegi õnnestuda või jõuda selle otsale vähemalt väga lähedale.  

Allolev tabel on koostataud koostööd Keskkonnaameti töötaja Marko Angerjärvega ning võtab ülevaatlikult kokku PLK hetkeseisu Eestis ja RMK maade osa selles.

Eupaigatüüp LAK eesmärk 2020 hoolduses elupaigatüüpide pindala Hooldamisel ja taastamisel olevate elupaigatüüpide pindalad 2016 lõpu seisuga Kasutusse antud elupaigatüüpide pindala RMK maadel Üle-eestilised vajakud 2017 jaanuari seisuga Kasutusest väljas olevate elupaigatüüpide pindala RMK maadel Huvi erinevate elupaigatüüpide rentimiseks riigimaal (30.01.2017) JRO maadel paiknevate elupaigatüüpide pindala
1630* Rannaniidud 10800 10951 4346 -151 1059 1026 3298
4030 Kuivad nõmmed 290 90 10 200 606 2 6
5130 Kadastikud 500 465 370 35 189 16 63
6210, 6210* Kuivad niidud lubjarikkal mullal 2420 2227 711 193 227 44 95
6270* Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal 1880 1538 547 342 527 53 93
6280* Lood (alvarid) 7700 5651 2022 2049 632 103 198
6410 Sinihelmikakooslused 650 555 503 95 286 0 51
6430 Niiskuslembesed kõrgrohustud 370 1012 450 -642 377 31 53
6450 Lamminiidud 12200 9228 9234 2972 3439 244 391
6510 Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud 1340 2125 438 -785 277 59 115
6530* Puisniidud 3300 936 498 2364 732 570 56
7230 Liigirikkad madalsood 1900 1875 1610 25 1871 596 589
9070 Puiskarjamaad 1650 1017 614 633 306 430 31
Kokku 45000 37670 21354 7330 10528 3175 5039

Numbreid vaadates ilmneb, et riigimaad on domineerivaks eelkõige märjemate elupaigatüüpide (sinihelmika kooslused, madalsood, lamminiidud) puhul, aga ka teiste puhul on riigimaade roll märkimisväärne.

Kui vaadata vajakuid elupaigatüüpide lõikes, siis torkab silma, et RMK vastutus on ilmselt suurim lamminiitude vajakute katmisel. Selle teemaga on viimastel aastatel ka aktiivselt tegeldud, nimelt on suurimad infrastruktuuriinvesteeringud tehtud lamminiitudele ligipääsude parandamiseks ja see jätkub ka järgnevatel aastatel.

Samas on päris huvitav võrrelda vajakutega inimeste poolt avaldatud soove erinevate elupaikade kasutusse võtmiseks riigimaal. Selgelt joonistub välja soov võtta suuri alasid rendile rannaniitude ja madalsoode osas. Viimased on aga võrdluses teiste elupaigatüüpidega suhteliselt hästi esindatud ja seetõttu meie silmis jällegi vähem prioriteetsed.

Positiivne on, et puiskarjamaade ja puisniitude osas on kasutussevõtmise valmidus küllaltki suur. Kahjuks paikneb suur osa potentsiaalsetest aladest aga saartel, kus viimaste aastate ulatuslikud PLK  taastamistööd  on tekitanud olukorra, et raietega tekkiva puidu realiseerimise võimalused on hakanud piirama edasist taastamist. Kümnete tuhandete tihumeetrite puidu aastateks hunnikusse jätmine ei ole lihtsalt otstarbekas. See omakorda takistab meil suuremahuliste raiekohustuste võtmist vähemalt 2017 aastal.

Allpool olev video on tehtud Hiiumaal Sarve MKA-l taastatud loopealsel. Siit peaks saama ettekujutuse millised puidukogused taastamistööde käigus tekivad e. miks on neid lokaalselt keeruline realiseerida. Suurema metsaga raieala pind oli siin ca 45 ha. Kogu taastatava ala suurus ca 100 ha. Sarnaseid ladusid on meil saartel veel mitmeid.


Seega 45 000 tuleb meile vaikselt aga kindlalt  järjest lähemale. See omakorda tõstatab veelgi teravamalt hooldamise kvaliteedi ja tulemuslikkusega seotud küsimused.

Lisa kommentaar

Email again: