RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal.
18. märts, 2015

Eelmise aasta looduskaitsetöid kroonis Kloostri silla valmimine Matsalu rahvuspargis

Möödunud 2014 aastal lõpetati looduskaitselise eesmärgiga tööd 212 objektil. Valmisid mitmed suuremad infrastruktuuri objektid. Suurenes taastatud poollooduslike koosluste pindala ning lõpetati mitmed uuenduslikud liigikaitsetööd ja koosluste taastamistööd.
Erinevate tööliikide lõikes teostatud tööde arvust ja mahust annab ülevaate tabel 1. Liigikaitselised tööd moodustasid 2014. aasta töödest peaaegu viiendiku (41) ja hõlmasid ligikaudu 130 hektarit. Suuremate töödena võib esile tuua järgnevad tööd.

1) Soomaa rahvuspargi piirkonnas metsise elupaigakvaliteeti määravate tegurite kompleksuuringu raames teostati spetsiifilised raietööd 2 alal ligikaudu 30 hektaril.metsise elupaikade kujundamine
Foto. Mets enne ja pärast raie teostamist. Eesmärk oli metsa struktuuri muuta avatumaks.

2) Vilsandi rahvuspargis Harilaiul taastati raie abil 35 hektaril haruldase juttselg-kärnkonna e. kõre jaoks vajalikku avatud rannikumaastikku.

Harilaiu männikultuuride likvideerimine

Foto. Harilaiu tööala enne ja pärast töö tegemist.

3) Mustoja maastikukaitsealal  taastati raiete abil Eestis haruldaste stepi pärioluga taimeliikide jaoks vajalikke avatud kasvukohti rohkem kui 10 hektaril.

Lisaks toimusid üle Eesti tööd kaitsealuste taime-, sambliku- ja linnuliikide elupaikade taastamiseks ja hooldamiseks.

Erinevate koosluste (va poollooduslikud kooslused) hooldus- ja taastamistööd toimusid 230 hektaril. Suurima osa (180 ha) moodustas sellest Endla looduskaitsealal Endla raba lääneserva veerežiimi taastamiseks tehtud tööd. Rannu raba jääksoo taastamisalal teostati jätkutegevusena ligikaudu 30 hektaril kännuvõsude tõrjet, et säilitada soodsad tingimused ala soostumiseks.

Poollooduslikke kooslusi hooldati ja taastati 195 hektaril. Poollooduslike koosluste taastamiseks korraldatud raietööde maht suurenes 162 hektarini. Suurim poollooduslike koosluste taastamisraiete maht oli Saaremaal (72 ha), millele järgnesid Tartu-, Hiiu- ja Läänemaa.

Loopealne Kahtla-Kübassaare hoiualal

Foto. Kadastikust taastatud loopealne Kahtla-Kübassaare hoiualal Saaremaal. Pildil kooslus enne ja pärast töö teostamist).

Poollooduslike koosluste hooldamine jätkus Pirita jõe ürgoru maastikukaitsealal ligikaudu 10 hektaril, kus kõrge maamaksu tõttu ei ole alade välja rentimine tõenäoline, kuid avalik huvi on äärmiselt kõrge.

 

Tabel 1. Teostatud tööde arv ja mahud tööliikide lõikes.

Tööliik

Objektide arv

ha

km

tk

Koosluse hooldustöö

3

9,9


1

Koosluse taastamistöö

5

218,4



Kultuuriväärtuste hooldus

1

0,2



Liigi elupaiga hooldustöö

23

54,4



Liigi elupaiga taastamistöö

19

75,8

0,7

9

Looduskaitselise taristu hooldamine

17


3,4

1

Looduskaitselise taristu rajamine

52


20,5

44

Maastiku hooldustöö

6

25,0

 

 

Maastiku taastamistöö

12

9,1



Muu taristu likvideerimine

1


0,1


Ohtlike puude raie

3



17

Pargi hooldustöö

11

36,7


1

Poolloodusliku koosluse hooldustöö

5

9,1


1

Poolloodusliku koosluse taastamistöö

45

186,1



Üksikobjekti ja selle piiranguvööndi hooldus- ja taastamistöö

9

1,5

 

3

Kokku

212

626,2

24,6

77

 Looduskaitselise infrastruktuuriga seotud tööd moodustasid kõikidest objektidest kolmandiku (70 objekti). Infrastruktuuriga seotud suuremad tööd seostusid eelkõige Soomaa ja Matsalu rahvuspargiga. Soomaa rahvuspargis rekonstrueeriti poollooduslike koosluste majandamistingimuste parandamiseks kokku 19 km teid (6 objekti) ja paigaldati 25 truupi, hooldustingimuste parandamiseks puhastati ka 3,4 km ulatuses kraave. Matsalu rahvuspargis valmis Kasari jõge ületav Kloostri sild-regulaator koos juurdepääsuteega. Kasari luha hooldustingimuste parandamiseks paigaldati luhal olevatele kraavidele 15 truupi ja ehitati välja 4 mahasõitu luhale. Lisaks eelmainitutele lõpetati Kärevere looduskaitsealal poollooduslike koosluste majandamiseks vajaliku 1,4 km pikkuse tee rekonstrueerimine.

vana Kloostri sild

Foto. Kloostri sild enne.

uus Kloostri sild

Foto. Valminud Kloostri sild

Maastiku hooldus- ja taastamistöid viidi läbi 34 hektaril. Suurim töö (21 ha) oli seotud Vilsandi rahvuspargis Harilaiu avatud rannikumaastiku taastamisega, mis laiemas plaanis ühildub juttselg-kärnkonna jaoks tehtud liigikaitselise tööga.  Muus osas on jätkuvalt iseloomulik, et suur osa väiksemamahulistest  maastiku taastmis- ja hooldustöödest on koondunud Lõuna-Eestisse, kus Otepääl, Karulas ja Haanjas on üheks suuremaks väärtuseks vaated mitmekesisele maastikule.

Parkide hooldamine jätkus kokku 37 hektaril ja 9 pargis.

Looduskaitsetööde rahastamise allikad

RMK rahastas oma eelarvest täielikult või osaliselt töid 134 objektil. Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi (ERF) ja Ühtekuuluvusfondi kaudu rahastati 70 infrastruktuuri  objektiga seotud tööd (vt. tabel 3). Tööde teostamise ühe viisina kasutati koostöös Eestimaa Looduse Fondiga talgu formaati. Kokku korraldati 17 talgut, millel osales 215 inimest, kes panustasid looduskaitsetööde tegemisse üle 1956 töötunni.Talgurahvas Rammu saarel

Foto. Peale koos tehtud tööd on maailm ikka parem paik.


Lisa kommentaar

Email again: