RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal.
24. november, 2014

Igapäevased “toiduraiskajad”

Hirvekaamera ees näeme metssigu igapäevaselt. Kaheksapealine kari sööb muljetavaldava kiirusega Uno toodud porgandeid, peete ja kartuleid.
Pole imestada, sest üks metssiga võib ööpäevas ära süüa kuni 6 kg toitu.  Õunad on muidugi kõikide lemmikud. Peale sõraliste hindavad neid kõrgelt ka kährikud, mägrad ja rebased. Need maitsevad isegi metsnugisele – teda on nähtud paaril korral söödaplatsilt minema jooksmas, õun lõugade vahel.

Metsseast veel. Kliima muutudes on mitmed metsloomad Eestist sisse või välja rännanud. Ka metssiga pole meie põlde ja metsaaluseid kuigi pika aja vältel tõnginud. Esimesed arglikud metsseakuldid saabusid meile pärast paarisaja-aastast külmaperioodi üle Läti piiri alles 1920ndatel aastatel. Saaremaale toodi esimesed metssead 1960ndate alguses. Küttimise andmed peegeldavad ilmekalt metssigade kiiret arvukuse tõusu. Kui 1956. aastal kütiti kogu Eestis vaid kuus metssiga, siis aastal 1970 tabati juba 1000 looma. Möödunud jahiaastal aga kütiti ainuüksi Saaremaal ligi 2600 looma. Tänaseks on nad mööda jääd või ujudes jõudnud ka üsna väikeste meresaarteni.

Metsnugis valib omale sobivat õuna.













Metssigadel on jooksuaeg novembrist jaanuarini. Muidu eraklik kult on selleks puhuks juba karjaga liitunud.


Huubert ja metssead – nagu üks pere.

Lisa kommentaar

Email again: