RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal.
18. aprill, 2016

Kevad vee all

Kevadine linnulaul kogub metsades tuure. Peamised tänased lauljad – punarinnad, metsvindid ja erinevad rästaliigid on muutnud häälekaks seni vaiksed laaned-metsatukad. Kevad areneb omasoodu ka vee all.

Särjed on juba parvede kaupa liikvele läinud. Merelahtedes elavaid särgi on hulgaliselt paljudes kohtades teel jõgedes ja ojades asuvatele koelmutele. Möödunud aastase taimestikuga kuni põlvekõrgusesse vaiksemasse soppi viibki nende muidu paiksete kalade rännukihk. Siin ongi särgedele sobiv paik marja ja niisa heitmiseks.

Kuulsin vanalt kalamehelt tõdemust, et särg koeb siis, kui lepad on hiirekõrvus. Sang- ega hall-lepad pole veel kõikjal hiirekõrvus ja küllap särjedki veel ei koe, kuid just nüüd on õngemeestel väga hea särjesaak.  

Särg on meie levinumaid kalu, kes asustab järvi, jõgesid ning ojasid eelistades veekogu taimestikurikkamaid osi, meres enamasti rannikul jõesuudmete läheduses ning abajates roostiku piirialadel. Särg on kalda lähedust eelistav parvekala, kellele ei sobi happelised metsa- ja soojärved.







Lisa kommentaar

Email again: