RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal.
13. november, 2015

Kirkad müürid

Eestimaa on ilus isegi novembris, eriti mõnes kohas. Näiteks liivakivised müürid paistavad praegusel, järjest hallimaks muutuval kuul tavapärasest kirkamates toonides. Ja vaadet pole segamas puude-põõsaste lehed.

Kui sisemine sund tõukab tagant loodusesse minna, siis praegu võiks selleks paigaks olla Piusa jõe ürgorg oma ohtrate müüridega.

Liigisõnaga 'müür' tähistatakse Lõuna-Eestis jõeäärset järsku liivakivikalju. Kõige tuntumad müürid on Piusa jõe ürgoru liivakivipaljandid Härma alumine ja ülemine müür, mille kohta on kasutusel mitmed paralleelnimed.


Alumine Härma müür ehk Kõlgusniidu müür ehk Kõlksniidu müür ehk Roikina müür

Lindora küla alt mõned kilomeetrid lõuna poole pääseb Piusa jõe luhale, kust avaneb hunnitu vaade alumisele Härma müürile.

15–20 meetri kõrgusel ja ligi 60 meetri pikkusel lõigul paljanduvad Gauja lademe Lode kihistiku hallikaskollased kuni roosakaskollased põimkihilised liivakivid. Alumine Härma müür on ülemisega võrreldes küll pisem, aga see-eest värvilisem ja iseloomuliku selgelt eristuva nn "maapüramiidiga".  Maapüramiid on umbes 19 meetri kõrgune liivakivi murenemisel tekkinud tornikujuline dekoratiivne moodustis.


Maapüramiid

Alumise Härma müüri pikemaks vaatlemiseks on loodud suurepärased tingimused, sest siin on puudega varustatud lõkkekoht, piknikulaud ja mõnus telkimisvõimalus. Seega kes külma ei pelga, sel on võimalus veeta öö vaikse veevulina saatel männilõhnalises värskes õhus.

Mäemine Härma müür asub alumisest umbes 300 meetrit ülesvoolu. Gauja lademe Lode kihistiku liivakivid on võrreldes alumise müüriga siin märksa vähem värvikirevalt kollakasroosad ja valkjaskollased, kuid ülemine müür lööb suurusega – see on Eesti kõige kõrgem Devoni liivakivipaljand, kus 43-meetrisel järsakul paljandub 30-meetrine liivakivi profiil pea 150-meetrisel lõigul. 


Ülemine ehk mäemine Härma müür ehk Keldri müür ehk Keldremüür

Lisa kommentaar

Email again: