RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal ja mandri-Eesti erinevates paikades.
20. veebruar, 2017

Kuidas vesi voolab? Kuhu vesi voolab?

Olen viimasel ajal tugevalt tegelenud Endla soode hüdroloogia modelleerimisega, sest Endlas on paisude ehitamise teema vägagi aktuaalne. Eelkõige tahtsin näha, kust kohast täpsemalt vesi soost välja voolama hakkab, kui oleme kraavidele paisud ehitanud. Jah, ennustamine on tänamatu töö aga vahel on tore tulevikku piiluda.

Kõige aluseks on Maa-ametist tellitud suurepärased LiDAR andmed ehk maakeeli digitaalsed kõrgusmudelid (täpsema seletuse saamiseks saate siin wikipeedia ja google appi võtta), mida töötlesin kahe programmiga: SAGA ja QGIS.

Toon siia mõned huvitavad võrdlusmomendid Linnusaare raba servaaladest. Esimeseks pildiks kuvasin endale silme ette praeguse olukorra ehk kraavivõrgustiku. Ning nagu arvata võiski - vesi voolab mööda kraave! Joonisel erinevate sinistega markeeritud jooned imiteerivad vee liikumist ja maapinna mudelil imiteerib tumedam sinine madalamaid piirkondi, helesinine/rohekassinine kõrgemaid ja kollane-punane kõige kõrgemaid kohti. Rabakuppel ja mineraalpõndakud, kõrgemad künkad joonistuvad kenasti välja!

Seejärel hakkasin kraavidele paise ehitama. Esimene paisudega versioon nägi välja just täpselt selline:

Ja kui neid kahte võrrelda, siis on näha, kuidas vesi on sunnitud kraavidest välljuma ning uut läbipääsu otsima. Kuid siiski on veel kohti, kus vesi voolab mööda kraavi, sest kraaviäärne maapind on pärast kuivendust nii tugevalt kokku vajunud, et vee väljasurumiseks tuleb ehitada paisudele pikemad tiivad või tuleb ehitada rohkem paise. Ja kuna ilmselgelt see vaatepilt mulle ei meeldinud otsustasin hakata mängima mängu - ehitame paise, ehitame paise...

Pärast tundidepikkus mängu sain tulemuseks juba palju parema vaatepildi, kus vesi on sunnitud rohkem kraavisängist välja murdma ning omale maastikul uut läbipääsu otsima. Ja te vaid vaadake neid voolujooni, mis ennast kõrgematele põndakutele külje alla on surunud! Saame sinna tulevikus mõnusad märjad väljavoolud/märed!

Hea on tõdeda, et vesi pole revolutsiooni teinud ega füüsikareeglid muutunud ja vesi voolab ikka allamäge! :)

Lisa kommentaar

Email again: