RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal.
10. juuni, 2016

Mägine Eesti

Eestis, teadagi, on kõrged mäed. Eriti mägine on muidugi Lõuna-Eesti aga tegelikult ei peagi Tallinnast väga kaugele sõitma, et leida ühe eestlase jaoks täitsa arvestatavaid kõrgusi. Sellest, et kaugemad väliskülalised eesti mäemääratluse peale segaduses silmi pööritavad, ei tasu välja teha.

Suur Kauksijärv

Tallinnast u 50 km kaugusel üsna Tallinn-Tartu mnt ääres ja kiviviske kaugusel Paunküla veehoidlast leiab Teedelahkme vallseljaku (ehk rahvapäraselt lihtsalt mäe) nime kandva tähelepanuväärse oosi, mille harjal sõites võib küll väike mägitee feeling tekkida, sest langus kummalgi pool teed on ootamatult järsk ja sügav, ning oosi u kilomeetrine pikkus muudab Eestile tegelikult nii omase pinnavormi veelgi imposantsemaks.

Vallseljakud ehk oosid tekkisid mandrijää taandudes kui sulamisvee setted (peamiselt liiv ja kruus) voolava vee survel kuhjusid.

Seljandike vahelist ala ilmestab aga vaheldusrikas rabamaastik ja eriilmelised veesilmad.

 

Paunküla lõkkekoht

Teedelahkme vallseljak on tegelikult üksnes osa Paunküla oosistikust, millest hulk oose ja järvi jäi 1960. aastal rajatud Paunküla veehoidla alla.

Tänapäeval moodustab oosistiku imposantsema osa Teedelahkme oos koos Paunküla raba ja mitmete rabajärvedega, millest saab parima ülevaate RMK Paunküla mägede matkaradadel, mille erinevad teekonnad võimaldavad ligi paarikümnel kilomeetril avastada unikaalset maastikku - oose kattev sarapuupatsik siiluti vaheldumas mustikametsa, murakaraba ja järvesilmadega. 

Siinsetest järvedest on vast ujumiskohana tuntuim Rõõsa järv, mis jääb kõrvu matkaradade parkimisalaga aga ilusaim on kindlasti Suur Kaksjärv, mille kaldal asub ka RMK Paunküla lõkkekoht koos kõigi mugavustega.  

Suur Kaksjärv on tüüpiline toitainevaene rabajärv, mida loetakse üheks punaseveelisemaks Eestis. Suurt kala siit otsida ei tasu aga küll päikselisel suvepäeval nautida metsa peegeldust veepeeglilt, hingata sisse sookailu lõhna ja värskendada end järve ootamatult karges vees. Suur Kaksjärve vesi on väga kihistunud, nii et isegi pärast pikka kuumalainet on alumised veekihid kõrvetavalt külmad.  

Suur Kaksjärve äärest tasub suund võtta Paunküla rabale ja Rahkjärvele, kust punaste värvilaikudega tähistatud matkarada suundub ühelt poolt kaugema Lindjärveni ja teiselt poolt Must- ja Punamäe järveni.

Sookailud õitsemas

Lisa kommentaar

Email again: