RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal ja mandri-Eesti erinevates paikades.
27. juuni, 2016

Metsisetalgud 2016

Sel aastal osales metsistalgutel ligi 70 RMK töötajat.


Olulist infot elupaigakasutuse kohta annavad pesitsusajal kohatud metsised, eriti metsisekanad. See kana on pildistatud Agusalu looduskaitsealal Virumaal.

Käesoleva aasta juunikuu esimese pooles toimusid Eestimaa Looduse Fondi organiseerimisel ja Tartu ülikooli, RMK ning Keskkonnaameti toetusel Virumaal ja Soomaal 12 päeva jooksul ulatuslikud metsisetalgud. Kokku osales talgutel 200 inimest, kelle hulgas andsid 14. ja 15. juunil oma tubli panuse ka 67 RMK töötajat. Talgutega kaeti 150 km2 suurune ala, millest 65 km2 paiknes Soomaal ning 85 km2 Virumaal.

Talgute eesmärgiks oli tuvastada metsise (ja teiste metsakanaliste nagu laanepüü ja teder) üksikisendite ja pesakondade pesitsusaegne paiknemine. Talgute käigus märgati 12 metsise pesakonda ja 33 ilma tibudeta metsisekana. Tuvastati suurema osa mängudest teada olevate kukkede suvine paiknemine ning leiti 40 murtud kanalise jäänused ja rüüstatud pesakohta. Seega, nagu näitavad talgute tulemused, on suurem osa metsisekanadest ilma järglasteta, kuid selle põhjuste kohta on veel vara lõplikke järeldusi teha.

Väärtuslikud infoallikad on ka metsiste elutegevuse jäljed nagu näiteks pildil olev metsisekuke kümbluslohk koos väljaheidetega.
Täpsemat infot metsise elupaigakasutuse kohta loodame aga saada GPS-saatjatega varustatud lindude jälgimise teel. Pildil olev metsisekana sai märgistatud sel kevadel Soomaal.
Talgutega kogutud andmestik analüüsitakse Tartu ülikooli teadlaste poolt. Koos spetsiifilisemate uuringute (nt metsise telemeetriline jälgimine, RMK toetusel tehtavad elupaigamanipulatsioonid jne) tulemustega on see väärtuslikuks sisendiks metsise elupaigakasutust ja sündivust-suremust mõjutavate tegurite välja selgitamisele. Metsis kuulub Eesti kaitstavate liikide II kaitsekategooriasse ja on määratud Euroopa Nõukogu linnudirektiivi I lisa liikide hulka. Metsise kaitse Eestis toimub „Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava“ (kinnitatud 2015. a) alusel.



Lisa kommentaar

Email again: