RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal.
08. august, 2014

Viimane päev Oulus

Viimane päev ja rongisõit Helsingisse möödus soode taastamise lainel.
Viimane konverentsipäev möödus soode taastamise sessioonis ja kui esialgu tundus, et ega huvitavaid ettekandeid väga ei ole, siis lõpuks oli ikkagi suht rahuldav sessioon. Hollandlane Dominik Zak rääkis päris hästi madalsoode taastamisega kaasnevatest negatiivsetest kõrvalmõjudest, nagu näiteks fosfori vabanemine. Viimane võib negatiivselt mõjutada allavoolu jäävaid jõgesid ja järvi. Head lahendust seal pole, peab lihtsalt silmas pidama, et kui väga suuri sooalasid taastatakse ja väljavool suubub kohe järve või olulisse (nt. lõheliste jõgi) vooluveekogusse, siis on mõistlik tööd teostada mitmes osas või rajada mõni aasta enne põhitöödega alustamist suubumiskohtadesse puhastuslodud. Päris huvitav.

Soomlane Mikko Alhainen rääkis, kuidas Soomes ühe Life projekti raames eramaadel märgalasid taastavad. Kusjuures eraomanikud peavad maksma ise omaosaluse. Projekti peamine sisuline eesmärk on üheselt seotud linnujahiga ja taastamise edukust mõõdetaksegi partide jm jahilindude pesitsevate paaride arvuga. Ühtegi muud mõõdikut pole. Sisuliselt olid need siis põldude või metsade vahel paiknevad mõne hektari suurused alad, mis on kuivendatud, kuid millel puudub metsanduslik ja põllumajanduslik perspektiiv. Kokku olid nad niimoodi üle ujutanud ca 240 ha 48 alal. Eriti suur üllatus oli kuulda, et nad väitsid, et 6 kuud peale eraomaniku telefonikõnet on neil kõik tööd lõpetatud. Kogu bürokraatia läbi käidud ja paisud rajatud.

Kõlas alguses päris uskumatult, kuid ka Metsähallituse puhul olen aru saanud, siis ei tellita Soomes kraavisüsteemide sulgemiseks kutseliste projekteerijate käest projekti. Üks Metsähallituse ekspert jalutab ala läbi, hindab riskid ja ütleb lihtsalt, et siin kraavid kinni ja siit mets maha raiuda. Sisuliselt koostatakse lühike eksperdipoolne plaan, ilma täpsete jooniste, töömahtude ja lohisevate seletuskirjadeta. Ja selle alusel lüüakse kopp rahulikult maasse.Soode taastamise raamatus tõid Metähallituse inimesed välja, et ühe madalsoo taastamise planeerimisele ja teostamisele kulutasid nad 4 päeva (võib muidugi kahtlustada, et tekst oli eksitav)- ulme! Meil läheb juba kontoris kirjade jm kirjutamisele väikse ala puhul 4 päeva .

Igatahes on konverents nüüd läbi ja loksun rongiga Eesti poole.


Kes mind (minu lõua) ja Agu Leivitsa pildilt üles leiab, sellele teen 1 õlle välja.

Vaatasin rongis soomlaste soode taastamise käsiraamatut, mis on ingliskeelsena nüüd saadaval ja iga soode taastamisega tegelev eestlane peaks selle läbi töötama.
http://julkaisut.metsa.fi/julkaisut/show/1733

 Soomlased alustasid tõsisema taastamisega Seitseminen rahvuspargis, kus nad 1993-2005.a. taastasid täielikult 1250 hektarit soid. Selle käigus saigi taastamise metoodika neil suht hästi paika ja võimalikud vead selgeks. Kui ma mõtlen meie Kuresoo pilootprojektile, siis seal oleme me täna saanud täpselt sarnased õppetunnid, nagu soomlased said oma 1250 hektari peal. Aga eks oma õppetunnid jäävad ikka rohkem ja sügavamalt meelde!   

Lisa kommentaar

Email again: