Viimsi kaasamiskoosolek

9. märtsi 2017 õhtul toimus RMK Viimsi looduskeskuses kaasamiskoosolek, kus räägiti Viimsi poolsaarel asuva riigimetsa majandamisest ja põdra asurkonnaga seotud probleemidest. Kohtumisest võtsid osa kohalikud külavanemad ja vallavalitsuse liikmed.

Ida-Harjumaa metskonna metsaülem Andrus Kevvai tõi oma ettekandes välja Viimsi poolsaare omapära – Eesti metsi tervikuna vaadates on 75% majandusmetsad ja 25% kaitse all. Viimsis on need numbrid aga vastupidi – 77% riigimetsast on kaitse all ja vaid 23% majandusmetsad. See tähendab, et ka Viimsi metsade majandamine on tavapärasest erinev, nimelt on suur osa metsadest raietegevusest puutumata – rangelt kaitstavates metsades raieid ei tehta ja majanduspiirangutega metsades on eesmärgiks luua liikidele paremad kasvutingimused.

Ulukibioloog Jüri Tõnisson andis ettekandes vastuseid Viimsi poolsaarel elavate põtradega seotud küsimuste kohta. Mere, sadama ja suurte teedega piiratud alal elavad loomad isolatsioonis. Arvukuse kasvu toetab hea toidulaua olemasolu – raiesmikud lehtpuudega ja männiuuendusega – ja ka jahipidamise puudumine. Loomadele võib tekitada stressi pidev inimeste lähedus, sh marjuliste ja looduses liikujate pidev kohaolu. Metsamajandamistööde lühiajalisus ja järgnevad muudatused on põtradele pigem soodsad.

Tiheasustusalade läheduses paiknevate metsade majandamise plaanid räägib RMK edaspidi kohalikega läbi. Lepitakse kokku tööde läbi viimise viis ja aeg ning selgitatakse avaliku huviga metsade majandamise põhimõtteid. Näiteks on kokku lepitud, et kolmest hektarist suuremaid raielanke välditakse, raiutud ala uuendatakse järgneval kevadel, säilikpuud jäetakse kasvama gruppidena, ei rikuta teede olukorda jne. Lisaks paigutatakse raiutud alade juurde lisainfot andvad stendid.

Kaasamiskoosolekul avaldasid kohalviibijad soovi osaleda põtrade seires, et välja selgitada Viimsi poolsaare asurkonna suurus ning tulemuste selgudes ennetada kohalike ja uluki vahel tekkivaid kriise. Viimsi kogukonnaga on kavas uuesti kohtuda ja metsamajandamisest rääkida sügisel.

Ettekanded:
1. RMK Ida-Harjumaa metsakonna metsaülem Andrus Kevvai
2. Põdrauurija Jüri Tõnisson