Korduvad küsimused taimede ja seemnete kohta

Kui palju metsataimi peab ühele hektarile istutama? Kui tihedalt peab metsataimi istutama?
Kuuse- ja kasetaimede istutamisel pannakse keskmiselt 2000 taime hektarile, 2,5 m reavahe ja 2 m taimede vahe. Männitaimede istutamisel pannakse keskmiselt 4000 taime hektarile, 2 m reavahe ja 1,2 m taimede vahe.

Kas kuuse metsataimed heki jaoks ka sobivad ja millise vahekaugusega neid istutada?
Sobivad küll. Kuuse hekk rajatakse ühe või kahe taimereana. Taimede vahele jäetakse 1 m ja kui istutatakse kahes reas, siis kasutatakse malelaua kujulist asetust, kusjuures reavahe jäetakse samuti 1 m.

Kas RMK toob taimi ka kohale?
Vajadusel pakume transporti, mille maksumus lisandub taime ostuhinnale. Transpordi tellime sellega tegelevatelt firmadelt, 2009. aastal on 1 km hind olnud ca 10 krooni.

Kas mittekvaliteetseid taimi, mis müüki ei lähe, jagatakse kasutamiseks tasuta?
Mittekvaliteetseid taimi me ei müü ega jaga tasuta, seda keelavad ka õigusaktid.

Kui palju seemneid kulub hektari metsa külvamiseks?
Metsa külvamist kasutatakse männi ja vähesel määral ka kase kultiveerimisel. Männi käsitsi külvamisel on külvinorm 0,6-0,8 kg/ha kohta, mehhaniseeritud külvil, sõltuvalt kasutatavast agregaadist 0,3-1 kg/ha kohta. Kase külvinormiks käsitsi külvil on 2-3 kg/ha kohta.

Kui palju peaks seemneid ostma, et kasvatada 10 000 kuuse-, männi- või kasetaime?
Männi seemet kulub ribakülvil 1,5-2 g jooksva meetri kohta ja männiseemikuid saab 2 aasta pärast 60-80 tk külvirea meetrilt, seega peaks ostma ca 250 g seemet. Kuuse seemet kulub ribakülvil 1,8-2,5 g jooksvale meetrile ja kuuseseemikuid saab 2 aasta pärast 60-100 tk külvirea meetrilt, seega peaks ostma ca 250 g seemet. Kase seemet kulub hajalikülvina 1-2 g seemet ruutmeetrile ja kaseseemikuid saab 100-150 tk ruutmeetrilt, seega peaks ostma ca 200 g seemet.

Mis vahe on seemlaseemnel ja puistuseemnel?
Seemlaseeme on varutud seemnepuude istandustest ehk seemlatest ja sellest kasvatatud puistud on tootlikumad ja parema kvaliteediga. Seemlaseemet kasutatakse peamiselt taimede tootmiseks. Puistuseeme on varutud kontrollitud metsalankidelt ja seda seemet kasutatakse peamiselt metsakülvideks.

Kuidas külvata taimede kasvatamiseks kuuse-, männi-, kaseseemneid?
Mändi külvatakse aprilli lõpus-mai alguses peenrale ridadena või hajali. Risti või piki peenart külvamisel valmistatakse külviread laiusega 4-6 cm ning külviridade vahele jäetakse 15 cm laiune vahe. Seemet kulub jooksvale meetrile 1,5-2 g. Hajalikülvil kulub 7-10 g seemet ruutmeetrile. Külv tuleb katta 0,5-1 cm paksuse mulla-, turba- või liivakihiga. Männiseeme idaneb normaaloludes 2 nädalaga.

Kuuske külvatakse maikuu I-II dekaadil ridadena või hajali peenrasse. Valmistatakse 4-6 cm laiused külviread, külviridade vahele jäetakse 15 cm. Ridakülvil kulub 1,8-2,5 g seemet jooksvale meetrile, hajalikülvil 8-15 g seemet ruutmeetrile. Külv tuleks katta 0,5 cm mulla-, turba- või liivakihiga. Kuusekülvi võib varjutada kuuseokste või selleks otstarbeks valmistatud katterestidega. Normaaloludes idaneb kuuseseeme 3 nädalaga.

Kaseseemet külvatakse maikuu I-II dekaadil hajalikülvina arvestusega 1-2 g seemet ruutmeetrile. Külvamise hõlbustamiseks võib seemet segada liiva või saepuruga. Külvamiseks tuleks valida tuulevaiksem ilm. Kaseseemet ei kaeta. Külvile pane kohe pärast külvamist peale katteloor või kuuseoksad, et tuul seemet ära ei viiks. Katteloor aitab paremini hoida niiskust ja soojust. Normaaloludes idaneb kaseseeme 3 nädalaga.