Mis on Ramsari ala?

Ramsari alad on alad, mis on võetud Ramsari konventsiooniga kaitse alla. Konventsiooni eesmärk on kaitsta kogu maailma märgalasid, kuna nende pindala ja väärtus väheneb pidevalt nende kuivendamise, reostamise ja majandusliku kasutuselevõtu tõttu. Konventsioonis rõhutatakse märgalade suurt ökoloogilist rolli, seda eriti veelindude rände-, puhke- ja pesitsuspaikadena.

1994. aastal liitus Eesti ühe vanima rahvusvahelise looduskaitsealase kokkuleppega: Ramsari konventsiooniga. Esmakordselt allkirjastati Ramsari konventsioon 1971. aastal 2. veebruaril Iraanis.

Ramsari konventsiooniga on praeguseks liitunud 159 riiki 1869 alaga, mille pindala kokku on ligikaudu 183 681 000 ha. (16.okt. 2009. a seisuga)
2009. a seisuga on Eestis Ramsari alana kinnitatud 12 suuremat kaitseala:
1.    Alam-Pedja looduskaitseala
2.    Emajõe-Suursoo ja Piirissaar
3.    Endla looduskaitseala
4.    Hiiumaa laiud ja Käina laht
5.    Laidevahe looduskaitseala
6.    Matsalu rahvuspark 
7.    Muraka looduskaitseala
8.    Nigula looduskaitseala
9.    Puhtu-Laelatu-Nehatu looduskaitseala
10.  Sookuninga looduskaitseala
11.  Soomaa rahvuspark
12.  Vilsandi rahvuspark

Millised on Ramsari alade olulisemad kaitse-eesmärgid?
1) Alam-Pedja kaitse-eesmärk on kaitsta: ulatuslikul alal ökosüsteemide looduslikku mitmekesisust, tagades võimalikult suurel osal kaitsealast metsa- ja sookoosluste loodusliku arengu ja niidukoosluste püsimise ning kaitsealuste liikide elupaikade säilimise;

2) Emajõe-Suursoo ja Piirissaare kaitse-eesmärk on kaitsta: Emajõe äärset deltasoostikku, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku.

3) Endla looduskaitseala kaitse-eesmärk on: Endla soostiku, Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse;

4) Hiiumaa laiud ja Käina laht. Kaitse eesmärgiks on Hiiumaa kaguranniku iseloomulike koosluste ja maastike kaitse.

5) Laidevahe looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta Laidevahe lahe ja saarestiku ning jäänukjärvede, ohustatud poollooduslike koosluste ja seal esinevate kaitsealuste liikide elupaiku.

6) Matsalu rahvuspark - kaitseala on loodud lindude rahvusvahelise tähtsusega rändepeatus-, pesitsus-, toitumis- ja sulgimispaikade - Matsalu lahe ja roostike ning saarterikka Väinamere ala kaitseks, samuti ohustatud poollooduslike koosluste - Kasari jõe suudmeala luhaniitude ning piirkonnale iseloomulike ranna- ja puisniitude taastamiseks ja säilitamiseks.

7) Muraka looduskaitseala kaitse-eesmärk on: kaitsta, säilitada, uurida ning tutvustada Eesti ühte suuremat loodusmaastikukompleksi – Muraka soostikku ja põliseid loodusmetsi, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku;

8) Nigula looduskaitseala kaitse-eesmärk on: Nigula soostiku ja sellega piirnevate alade koosluste ning kaitsealuste liikide elupaikade ja maastiku kaitse;

9) Puhtu-Laelatu-Nehatu looduskaitseala
Kaitseala põhieesmärk on looduslike ja poollooduslike koosluste ning sealse vee- ja rannikulinnustiku elupaikade kaitse.

10) Sookuninga looduskaitseala kaitse-eesmärk on: ulatusliku sooala ja sellega piirnevate alade koosluste ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse;

11) Soomaa rahvuspark kaitse-eesmärk on Vahe-Eesti edelaosa metsa-, soo- ja lammimaastike looduse, kultuuripärandi, kaitsealuste liikide kaitse.

12) Vilsandi rahvuspark
Rahvuspargi põhieesmärk on Lääne-Eesti rannikumaastiku ja -mere ning linnurikaste väikesaarte kaitse.

Eesti Ramsari aladel domineerivad sood. Nende kogupindala moodustab 224 213 ha.
Suurimaid järvealasid leidub Emajõe-Suursoo ja Piirisaare alal, lisaks on seal ja Alam-Pedja, Endla, Soomaa ja Matsalu märgaladel mitmeid jõgesid. Ulatuslikke mere- ja rannikumärgalade tüüpe leidub Matsalu, Vilsandi, Hiiumaa laidude, Käina ja Laidevahe Ramsari aladel.
Ramsari alad on elukeskkonnaks ka paljudele erinevatele lindudele.
Näiteks on Emajõe-Suursoo kaitsealal 2009. aasta seisuga registreeritud 210 linnuliigi esinemine, neist haudelinde on 158. See kaitseala on ka rahvusvaheline linnuala (IBA) ala.

Lähemad üritused üle Eesti

CD Eesti metsa lugu