Metsaparandus 

Metsaparanduse all mõistetakse teede ja kuivendussüsteemide ehk kraavivõrgustiku hooldamist, uuendamist ja rekonstrueerimist.

RMK metskondades on kokku ca 8700 km teid. Kuivendussüsteemid paiknevad ca 490 000 ha metsamaast. Seega on üle poole RMK hallatavast riigimetsamaast kraavitatud ja kuivendusest mõjutatud.

RMK põhieesmärgiks on korras hoida olemasolevad teed ja kuivendussüsteemid, et tagada metsas liikumise võimalus nii metsamajandajatele kui ka kõigile teistele. Korrasolev teede- ning kuivendussüsteemide võrgustik aitab säilitada metsade juurdekasvu ja looduslikku kooslust.

Suurema keskkonnamõjuga tegevuste jaoks koostab RMK keskkonnamõju analüüsi. See annab hinnangu, millised tegevused ja millistel tingimustel on lubatud. Vaata koostatud keskkonnamõju analüüse siit. RMK tellitud eksperthinnanguid näed siit.

Teed

Metsateid on vaja selleks, et:

  • korraldada metsa väljavedu ja kokkuvedu minimaalsete kuludega
  • tagada liiklus metsamajanduslike tööde korraldamiseks
  • tagada tulekustutamise eeldused metsapõlengute korral 
  • aidata kaasa igaüheõiguste mugavamale kasutusele ning jahimajanduse korraldusele

Uusi teid ehitatakse vaid siis, kui on tõestatud tee ehitamise majanduslik kasu ja tasuvus.

RMK on välja töötanud abimaterjali metsateede kasutamise, vaata metsateede kasutamise head tava siit.

Kuivendussüsteemid

Eestis tehtud uurimustest näitab enamik, et kuivendamise tagajärjel on metsa kasvukiirus ja tootlikkus oluliselt tõusnud. Mõnede kasvukohatüüpide kuivendamine on tõstnud aastast juurdekasvu mitme tihumeetri võrra hektari kohta. Üldise hinnangu järgi on kuivenduse tagajärjel kuivendusest mõjutatud metsade puidu tootlikus kasvanud vähemalt 0,8 miljoni tihumeetri võrra aastas.

Arvestades, et 80% kuivendussüsteemidest asuvad riigimetsas, saab RMK kuivendusest metsa juurdekasvu suurenemise näol olulist lisatulu.

Kuivendussüsteeme rekonstrueeritakse ja uuendatakse metsas selleks, et:

  • säilitada varasemast kuivendusest saavutatud puidu lisajuurdekasv ja parem kvaliteet
  • võimaldada metsateede ehitust ja vähendada teede majanduskulusid
  • aidata kaasa sellega kaasnevatele hüvedele – paranevad liiklemisvõimalused, väheneb pinnasekahjustuse oht, lageraielankide metsastamine on tulemusrikkam, pikeneb metsamaterjali kokkuveoperiood aastas

Uusi kuivendussüsteeme riigimetsas ei rajata. Samuti ei rekonstrueerita kuivendussüsteeme rangelt kaitstavates metsades. Nagu ikka, on üldistes põhimõtetes erandeid. Uusi kraave rajatakse metsa, kui need on hädavajalikud teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel. Rangelt kaitstavates metsades ja kaitsealadel puhastatakse kuivenduskraave, mis on hädavajalikud majandusmetsades paiknevate kuivendussüsteemide toimimiseks. Kindlasti kaalutakse enne erandite tegemist läbi alternatiivsed variandid ning nende sobimatuse korral kooskõlastatakse tegevus keskkonnateenistuste ja kaitsealade valitsejatega.

RMK tellimusel valmis 2017. aasta alguses terastorutruupide projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend metsateedel.

Juhendmaterjal on soovituslikuks kasutamiseks metsateedel ja kuivendussüsteemidel asuvate terastorutruupide projekteerimisel, ehitamisel ja hooldamisel. Juhendi koostajateks on Martti Kiisa ja Karin Lellep Tallinna Tehnikakõrgkoolist.

Terastorutruupide projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend metsateedel. Versioon 1.0 (28.12.2016)

RMK tellimusel valmis 2015. aastal metsateedel asuvate sildade seisukorra hindamise täiendatud juhend

Juhendmaterjal on kasutamiseks metsateedel asuvate sildade seisukorda hindavatele ekspertidele ja projekteerijatele. Juhendi koostajateks on Martti Kiisa ja Karin Lellep Tallinna Tehnikakõrgkoolist.

RMK metsateedel asuvate sildade seisukorra hindamise juhend. Versioon 2.0 (30.11.2015)

RMK tellimusel valmis 2014. aasta lõpus juhenddokument  Metsakuivenduse ja -teede ehitusprojekti näidiskoosseis

Töö on kohustuslikuks juhenddokumendiks metsakuivenduse- ja metsateede projekteerijatele. Töö koostajaks on Tõnu Torim Projekteerimisbüroost Maa ja Vesi.

Võrreldes eelmise projekti näidiskoosseisuga, mis pärines 2011. aastast, on uus versioon täiendatud ja ajakohastatud ning viidud vastavusse seadusandluse ja RMK juhenddokumentidega, sealhulgas RMK metsateede katendite projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhendiga.

Samuti oli eesmärgiks vähendada ja lihtsustada projektide sisu, samas parandades projekti loetavust.

Vaata juhenddokumenti Metsakuivenduse ja -teede ehitusprojekti näidiskoosseis 2014

Vaata juhenddokumenti Metsakuivenduse ja -teede ehitusprojekti näidiskoosseis 2011


RMK tellimusel valmis 2013. aasta alguses „RMK metsateede katendite projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend

Juhendmaterjal on kasutamiseks metsateede projekteerijatele ja teehoiu teostajatele. Juhendi koostajaks on Sven Sillamäe Tallinna Tehnikakõrgkoolist. Juhendi koostamisel on lähtutud eesmärgist - töötada välja võimalikult optimaalsed ja soovitavalt tüüpsed teekonstruktsioonide lahendused. Põhjalikult on käsitletud eripinnastele teede projekteerimist ja geosünteetide kasutamist metsateede ehitamisel.

RMK metsateede katendite projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend, versioon 1.1 (aprill 2014)

vaata ka vanem versioon 1.0! RMK metsateede katendite projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend

RMK tellimusel valmis 2010. a lõpul rakenduslik uurimistöö „RMK Tudu piirkonna metsateede seireprogrammi aruanne“

Töö eesmärgiks oli monitoorida metsateid, mille konstruktsioonis on kasutatud nii geotekstiile kui põlevkivi kaevandamisel tekkivat aherainet ja selgitada välja, kui hästi on teed vastu pidanud. Töö on esimeseks etapiks lõppeesmärgile - töötada välja võimalikult optimaalsed ja soovitavalt tüüpsed teekonstruktsioonide lahendused. Töö koostajateks on prof. Priit Vilba ja Sven Sillamäe Tallinna Tehnikakõrgkoolist.

Vaata uurimustööd „RMK Tudu piirkonna metsateede seireprogrammi aruanne“.

RMK tellimusel valmisid 2009.a lõpul soovitused metsakuivendus-süsteemide settebasseinide kavandamiseks

Töö on juhenddokumendiks metsakuivenduse- ja metsateede projekteerijatele. Töö teostasid emeriitprofessor Koit Alekand ja Priit Alekand projekteerimisbüroost "Maa ja Vesi“.

Metoodiliste soovituste rakendamisega on võimalik vähendada setete väljakannet kuivendussüsteemidest ning seeläbi parandada suublatena toimivate looduslike veekogude vee kvaliteeti.
Töö on märgilise tähendusega kuna varasemalt sellised soovitused puudusid ning settebasseine tehti väga erinevaid või jäeti need hoopis tegemata.

Pilootprojekt teostatakse Jõgevamaa metskonna Võtikevere metsaparandus-objektil, mis on ühtlasi hilisemaks seireobjektiks. Seire kestvuseks on planeeritud 3 aastat, millele lisandub järelseire 5 aasta pärast.

Settebasseinide projekteerimise soovitused
Settebasseinide asukohaskeem
JoonisSBII
JoonisSBIII
JoonisSBIItopeltbassein
JoonisNomogramm


Vaata ka

RMK poolt tellitud eksperthinnanguid metsaparanduslike tööde kohta ning keskkonnamõju analüüse